E-ITSPEA KODUTÖÖD

Virginia Shea on oma raamatus välja toonud reeglid interneti käitumiseks. Isiklikult jäi mulle silma järgmine tema poolne mõte : adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life. Internetis käitumisega on inimestele erinevad kogemused, mis olenevad paljuski nende vanusest ning huvidest. Esimese aasta ülikoolis distantsilt õppimine tekitas olukorra, kus kursusekaaslastega toimus suhtlus läbi erinevate rakenduste kaudu. Isegi mina leidsin ennast kasutamas internetis tihti esinevat terminit IRL ehk in real life .  Umbes kuu aega tagasi sattusin kuulama saadet, mis tõi möödamisi välja minu jaoks termini alateksti nagu interneti polekski päris elu. Eelmisel semestril polnud ühtegi kontaktõpe loengut, kõik eksamit toimusid kodust. Lisaks toimus ka kõik töö veebi vahendusel. Sõprade ning perega suhtlus on toimunud läbi erinevate sotsiaalmeedia platvormide. Kõlab nagu päris elu on toimunud internetis või läbi selle vahenduse. Aga endiselt on laialt levinud arvamu

Infoühiskond ei ole uue tehnoloogia tulek, vaid uut moodi asjade tegemine (1). Keskendudes 2004. aastal olnud globaalsetele trendidele, siis nii mõnigi on aktuaalne ka tänagi kui osad tunduvad olevat mineviku jäänud. Tootmise kolimine madalate tööjõukuludega riikidesse on ka mureks tootmisele Eestis, kus alles hiljuti kolis tootmise Eestist välja Baltika Grupp. Endiselt on rahvastiku vananemine mitmete reformide põhjuseks, et leevendada tulevikus võimalikke muresid. Eestis on pere loomiseks tekitatud suurepärased tingimused üle aastase vanemapuhkuse kui ka vanemahüvitise näol. Kui eelmainitud trendid kajastuvad ka Eestis, siis ilmselt nii mõnigi on rohkem ülemaailmne nähtus. Tehnoloogia arengule vaadates, siis selle ala suured tegijad asuvad kõik väljaspool. 2004. arvati, et tehnoloogia arengu mõju ei tingi enam muudatusi, vaid sotsiaalsed aspektid mängivad rolli ning muutub, kuidas me asju teeme. 2004. aastal oli sotsiaalmeedia veel lapsekingades ning nutitelefonid olid veel tulevikus

Kui palju on mõjutanud uus meedia tavameediat? Ilmselt on tänapäeval keeruline mõnikord nende piire eristada. Kas ajalehe veebiväljaanne loetakse tavameedia alla või on tegemist uue meediaga? Järgitakse ikkagi ajakirjanduse põhimõtteid, samas võib see sama ajaleht omada ka sotsiaalmeedia kontot, mille kaudu edastada uudiseid kiiresti. Positiivne: globaalsus Leitav informatsioon ei ole enam seotud ainult inimeste asukohaga. Paljud ajalehed ilmuvad ainult paberi peal ühes riigis, kui nende veebiväljaanded on kättesaadavad üle maailma. Lisaks mängib olulist rolli ka oluliste uudiste jagamine üle maailma, kui asukoha riigis puudub sõnavabadus kohalikus meedias. Sellised piirkonnast mitte olenevad uudised jõuavad interneti kaudu rohkemate inimesteni ning on keerulisem tsensuuri teostada. Negatiivne: infomüra Tavameedia üritus sammu pidada kiire infovooga, mida pakuvad erinevad sotsiaalsed platvormid, tekitab olukorra, kus uudisekünnise ületatamine ei tähenda enam midagi. Kui välja jätta val

Tänapäeval on internet tehtud ligipääsetavaks kõigile, kuid see ei olnud nõnda enne veebi tulekut, millal interneti kasutamine oli ligipääsetav ainult infotehnoloogia valdkonna inimestele. Enne 1991. aastat oli internet enamuses tekstipõhine ning ligipääsetav enamasti läbi erinevate käsurida kasutavate programmide. (1) E-kirja saatmine  Noel Morris ja Tom Van Vlack lõid käskluse  MAIL   1965. aastal CTSS'i jaoks. CTSS lubas kasutajatel luua ühenduse MIT'i IBM 7094 arvutiga, mis võimaldas hoiustada faile läbi võrguühenduse kõvakettal. See võimalus lasi kasutajatel salvestada faile teistele kasutajatele ligipääsetavates kaustades, et nad saaksid need välja printida ning nõnda vahetada omavahel sõnumeid. Privaatsus on ilmselt tänapäeval e-kirjade turvalisuse põhiküsimus, siis antud sõnumid olid kõigile ligipääsetavad. (2) Käsklus  MAIL  oli privilegeeritud käsklus, mis oli võimeline sooritama tegevusi, mida tavakasutaja programmidel polnud luba teostada.  MAIL  käsklu

Infotehnoloogia ajalugu õppides räägitakse Ada Lovelace'st kui esimest arvuti programmeerijast. Sageli leidub tema juurde veel ainult mõni üksik naine, kes on mänginud olulist rolli ajalugu muutvate tehniliste lahenduste juures. See jätab mulje, et naised polekski olnud seotud antud valdkonnaga ajalooliselt. Pärast selle kohta uurimist, võib tuua välja palju näiteid, mis näitavad naiste osalust oluliste edasiminekute juures.  1950ndad Cobol on tuntud esimese inglise keelse programmeerimise keelena, mis peaks muutma programmeerimise ligipääsetavamaks. I Programmer kirjutab Grace Hopper'i rollist keele loomisel.  Hopper soovis muuta arvutid kättesaadavamaks, tema arvates oli viis selleks luua kõrgema taseme programmeerimise keel. See võis tunduda loogilise sammuna, kuid kompilaatorid ei eksisteerinud viiekümnendate alguses. Hopper ja tema meeskond kirjutas A-0 kompilaatori, tõestamaks selle võimalikust. Hiljem anti talle võimalus kirjutada B-0 kompilaator, mis sai tuntuks kui Flo