E-ITSPEA KODUTÖÖD

Lugedes erinevate juhirollide nimetusi ning kirjeldusi, siis tekitas küsimuse treeneri ja mentori rollid, mis ei tundu üksteisest erinevad olevat. Kuidas antud juhul erinevaid juhtimise stiile eristada? Definitsiooni järgi on õpetaja keegi, kes jagab oma teadmisi, kogemusi, et aidata kellelgi arendada ja kasvada ning treener on keegi, kes pakub juhendamist, et aidata kellelgi jõuda oma eesmärkideni ja aitab neil kasutada kogu oma potentsiaali. Aga kas siis treener ei jaga oma teadmisi ning õpetaja ei juhenda? Otsustasin vestelda antud eriala esindajaga, kes on lõpetanud ka infotehnoloogia juhtimise eriala õpingud. Allpool on võimalik lugeda kokkuvõtet. Kes on IT-juht?  IT-juhti on võimalik defineerida kahte moodi: üks on juht klassikalises mõttes ja see teine juht on hästi tehniline, kes aitab välja otsida ja pakkuda klientidele konkreetsed IT-lahendused. IT-juhi ainus erinevus klassikalises mõistes on võib-olla IT-protsesside tundmine ja antud maailma tundmine. Samuti peetakse IT-juht

Personaalset eristan ma professionaali käsitööliselt väga lihtsalt: esimene teenib elatist valdkonnas ja teine tegeleb hobiga. Antud lähenemisel pole küll võimalik täpsustada oskuste taset valdkonnas. Teha eristust teadmiste alusel või ka hariduse alusel ei pruugi lihtsustada olukorda, kui arvestada tänapäeval vaba teabe ligipääsetavust või hariduse omamist täiesti erineval erialal. Isiklikult olen omandanud kunstialase bakalaureuse kraadi ning teadmised kui ka oskused on kõrgel tasemel antud valdkonnas. Aga ma ei ütleks, et ma olen antud valdkonna professionaal, kuigi mul on olemas vajalikud käelised oskused ja sertifikaadid. Professionaal: kiire ja efektiivne Alustaks hea näitega antud juhul. Ma olen tegelenud kümmekond aastat fotograafiaga. Mu sõber on sama kaua teeninud fotograafiaga raha oma firmaga. Kui vaadata tehtud tööd, siis kvaliteet on samaväärne. Aga kui minul läks enamasti aega 15 minutit, et saada soovitud pildid ühest kõnelejast, siis temal läks aega paar minutit.  Prof

Edasikandumisklausel ehk copyleft on kasutusel litsentsidega seoses. Tegemist on üldise meetodiga muutmaks programm vabaks kasutusel, mis kandub edasi kõikidele järgnevatele programmi muudetustele ja kasutustele. Copyleft aitab vältida olukorda, kus tarkvarale kaob vaba ligipääs tulevikus. Programmile copyleft litsentsi andmiseks tuleb kõige pealt sõnastada, et tegemist on autoriõigusega ning lisada juurde tingimused, millega lubatakse programmi kõigil kasutada, aga kasutamisel tuleb jääda järgima samasid tingimusi. Copyleft on autoriõigus, millega tagatakse kasutajatele vabadus. (1) Tuleb meeles pidada, et copyleft on ainult üldine põhimõte. Kasutada saab ainult kindlaid rakendusi. Copyleft põhimõtetega kooskõlas on järgmised litsentsid: GNU General Public License (GPL), GNU Affero General Public License (AGPL), GNU Lesser General Public License (LGPL), GNU Free Documentation Licence (FDL). (1)   Tarkavara peetaks vabaks, kui on täidetud järgmised tingimused: vabadus kasutada progr

Autoriõigusega on seotud palju erinevaid mõisteid, millest aru saamisega tuleks alustada. Autoriõiguse on seotud Eesti seadlasunduse kohaselt seotud isiklikud õigused ( moral rights) ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on lahutamatud autori isikust ning need ei ole üleantavad. Autori varalised õigused on üleantavad, kas tasu eest või tasuda. Autoriõigus kehtib autori elu jooksul ning 70 aastat pärast autori surma. (1) Mep ja Falkvinge arvavad, et hetkel kehtiv autoriõigus on liiga pikk ning seda tuleks lühendada 20 aastale. Teiseks toovad nad välja, et automaatselt kehtima hakkav autoriõigus tekitab olukorra, kus ei ole võimalik leida teoste autoreid ning teoseid ei ole võimalik kasutada, sest pole võimalik küsida luba kasutamiseks. Lahenduseks pakutakse, et autoriõigus tuleks 5 aasta jooksul registeerida. Ilmselt kõige olulisemaks peetakse eraisikuid mõjutavat digitaalset peer-to-peer jagamist ja selle lubamist. Autoriõigus mõjutas enne interneti ajastut eraisikuid vähe, mi